Holland on väga tasane riik, peaaegu 25% maast on merepinnal või allpool. Madalad veerevad mäed katavad osa keskosast ja kõige lõunas kõrgub maa Ardennide mägede jalamil.
Mitu sajandit laastasid Hollandit tõsised üleujutused, tappes kümneid tuhandeid inimesi. Oma kodukoha päästmiseks ja merest taastumiseks olid hollandlased otsustanud madalatelt aladelt vee välja pumpamiseks kasutada mitmeid tuulikuid. 1930. aastatel jätkus merele suunatud tammide ehitamine Afsluitdijki (tamm) ehitamisel.
Selles mõttes on Hollandis palju järvi, mis on moodustunud, näiteks Verplas, mis on tehisjärv otse Hollandi linnast ida pool Harlem. See kaevati 1994. aastal peamiselt puhkuse eesmärgil ja see on osa Spaarnwoude puhkealast.
Järv on 450 x 400 meetri kaugusel. Lõunarannik koosneb inimtekkelisest märgalast, mida kasutatakse vee puhastamiseks. Talvehooajal võib siin ja piki soist idarannikut leida palju veelinde (nt Montagu haned, tuvid, harilikud kuldnokad).
Järv on vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel Haarlem Spaarnwoude rongijaamast ning suhteliselt lähedal kiirteele A200 ja A9. See soodne olukord on aidanud muuta selle populaarseks piirkonnaks keskmise suurusega suuremahuliste ürituste korraldamiseks.
Järv paistab ka silma eemeer asub Hollandi kesklinnas Põhja-Hollandi Utrechti ja Flevolandi provintside vahel. Selle pindala on 13,4 ruutkilomeetrit (5,2 ruut miili) ja see sisaldab väikest saart Hond Dode (surnud koer). Eemmeer ühendub läänes asuva äärepoolseimate Gooimeeri järvedega, kohas, kus kahte järve läbib kiirtee A27 sild ja idas asuva Nijkerkernauw.
Teine järvedest on Grevelingenmis on iidne Reini-Meuse suudmeala Hollandi Lõuna-Hollandi ja Zeelandi provintside piiril ning mis on Delta tööde tõttu muutunud järveks. See asub Antigua Goeree-Overflakkee (Lõuna-Holland) ja Schouwen-Duivelandi (Zeeland) saarte vahel, mida ühendavad läänes Brouwersdam ja idas Grevelingendam.
