Kaasaegne arhitektuur Amsterdami Ida-Docklandsi piirkonnas
Viimase 15i aasta jooksul Holland on saanud üheks olulisemaks maailma disainikeskuseks Euroopas. See on ka riik, mis teab palju taaskasutusest (hea osa selle territooriumist saadi ju merelt tagasi).
Sellele tuleb lisada, et Holland on rohelise urbanismi mudel, seega teadsid Hollandi kunstnikud uurida kõrge disaini ja jätkusuutlikkuse ristmikku.
Tõsi on see, et Hollandi arhitektuur on mänginud olulist rolli rahvusvahelises arhitektuuridiskursuses kolmes ajastus. Esimene neist toimus 17. sajandil, kui Hollandi impeerium oli oma võimu tipul.
Teine oli 20. sajandi esimesel poolel, modernismi arengu ajal. Kolmas jäi sõlmimata ja selles osalevad paljud kaasaegsed Hollandi arhitektid, kes saavutavad ülemaailmset mainet.
20. sajandi jooksul mängisid Hollandi arhitektid kaasaegse arhitektuuri arengus silmapaistvat rolli. Väljaspool arhitekt Beurs van Berlage 20. sajandi alguse ratsionalistlikku arhitektuuri arenesid 1920. aastatel välja eraldi rühmad, millel kõigil oli oma seisukoht kaasaegse arhitektuuri rajamiseks.
Nii paistsid silma sellised ekspressionistlikud arhitektid nagu Michel de Klerk ja Piet Kramer, kes olid seotud funktsionaalsemate arhitektidega nagu Mart Stam, Leendert van der Vlugt ja Johannes Duiker. De Stijli liikumisest tuli välja kolmas rühm, nende seas JJP Oud ja Gerrit Rietveld. Mõlemad arhitektid ühinesid hiljem funktsionalistlikus stiilis.
1918. aasta reaktsioon Hollandi funktsionalistlikule arhitektuurile oli traditsionalistlik kool, mis kestis kaua pärast 1945. aastat.
Selle linnamuutuse näide on Amsterdamis, mis on põnev segu 17. sajandi kanaliarhitektuurist uute arhitektuuriliikumiste ja uuenduslike projektidega.
Nagu fotol näha, on Amsterdami vana sadam, Ida-dokidSee on muutunud väga kiiresti pärast seda, kui eelmise sajandi lõpus lubati elamuprojekte. Tunnustatud arhitektid, kes on spetsialiseerunud rannaäärsele ehitusele, muutsid vanad dokid ja sadamahooned Amsterdami kaasaegseks elamurajooniks.