Vana-Kreeka elust kaugemale

Surm Kreekas

Üks Kreeka vanimaid kohti on koobas, mis on peidetud Dirose lahes, Kreeka mandriosa. Arheoloogide sõnul on see matmispaik kõige rohkem kasutatud siin Kreeka territooriumil, vähemalt kolm tuhat aastat ja alates neoliitikumist.

Täna koobas kaevatakse Kreeka kultuuriministeeriumi arheoloogide meeskonna poolt ja tänaseks on nad päevavalgele tulnud 170 rituaalset keraamikat ja luustikku tükkidena. See võib olla Euroopa mandri kõige olulisem neoliitikum või Hades ise, kui keegi veel usub sellesse teispoolsusse, surnute sfääri.

Mida arvasid kreeklased surma taga? Põhimõtteliselt olid kreeklased kogukondlikud inimesed, kes olid tugevalt seotud nende linnriikide ja rühmituste rituaalidega. Surma eeldatav saladus pani aga paljusid neist otsima vastuseid lisaks sellele, mida need riitused pakkusid, nii et mõnes kohas töötati välja religioonile uued "Saladused" pole lihtne vastus.

Kreeka religioon teadis, kuidas selles elupõhjuse või surma põhjuse leidmise valdkonnas areneda ja sealt tekkis idee Hadesest ning Elavate kuningriigist ja Surnute kuningriigist, mida jagas Éstige jõgi. Neil olid oma surmajumalad, jumalad ktonilineFuries, Hermes, Hades, Persephone, kuid nad olid eraldatud olümpiajumalatest, kes ei suutnud surnutega suhestuda, kuna surematusena oli surm saastav.

Kreeka religioon ei pakkunud surmale palju lohutust kuigi Samothrakis oli küsimus ustavatele vastuse andmises. Siin tegutses pühamu, Fengari mäe küljel, tõeliselt muljetavaldav koht. Täna pole seda eriti külastatud, kuid see võtab hinge kinni ja kiirgab jõudu, nii et kui saate, jalutage. Siin toimusid "mõistatusrituaalid" ehk salajased rituaalid, mis sisaldaksid öist palverännakut erinevate mälestusmärkide juurde, mida valgustasid ainult tõrvikud. Kujutage ette: pimedus, muusika ja tõrvikutuli.


Ole esimene kommentaar

Jäta oma kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Kohustuslikud väljad on tähistatud *

*

*