osa Kasahhid Nad on türgi päritolu rahvas, kes elab piirkonnas Kasahstan. Varem olid nad kuulsad oma vabadusiha, osavuse eest ratsanikena ja poolkodustatud kotkastega jahipidamise poolest.
Täna on nad tuntud selle poolest, kui kiiresti Kasahstani majandus kasvab. Etniliselt on nad segu ürgsetest türklastest ja mongoli hõimudest.
Sõna kasahhi lisati XNUMX. sajandi türgi-araabia sõnaraamatusse. Selle sõna tähendus oli "iseseisev" või "tasuta". Tõeline tähendus jääb vaidlema. Mõni teooria viitab sellele, et see sõna on seotud al kaz, mis tähendab "valge luik".
Enamik kasahhe kuulub ühte kolmest kohtunikust (kohtunikud, umbkaudu tõlgitud kui "hord"): "Suur Jue" (Ul ı Jue), "Keskmine Jue" (Orta Jue) ja "Less Jud" (Kişi Jue). Iga kohtunik koosneb hõimudest ja klannidest.
Kasahhi keel kuulub türgi keelte hulka, näiteks usbeki, kirgiisi, tatari, uiguuri ja teistesse Ida-Euroopas, Kesk-Aasias, Lääne-Hiinas ja Siberis räägitavatesse keeltesse.
Enne 1917. aastat kirjutati kasahhi keeles araabia tähestikku. Aastatel 1917–1926 kasutati ladina tähestiku muudetud versiooni, mis oli sarnane türgi keele versiooniga. Kasahhi keel on koos vene keelega üks peamisi Kasahstanis räägitavaid keeli. Seda räägitakse ka Hiina Rahvavabariigis Xinjiangi uiguuri autonoomsesse piirkonda kuuluvas Ili piirkonnas.
Traditsiooniliselt on kasahhid jätkanud oma hõimujuuri. Iga kasahh pidi tundma oma hõimuliikmeid kuni seitsmenda põlvkonnani. Neil ei lubatud abielluda, kui neil olid nende seitsme põlvkonna vahel ühised esivanemad. Abielu lapsed kuulusid traditsiooniliselt mehe hõimu. Julgustati pulmi erinevate hõimude liikmete vahel.
ESTAIMAGE ON KUTSIKA TAPPA PÜÜGIV SEK