Krimmi sõja 3/3 tagajärjed

3divsigregt_history1

Mõju pärit Krimmi sõda

1856. aastal algavad Venemaa rahukõnelused Aleksander II, tema poeg ja järeltulija Nicholasaastal sündinud lepingute allkirjastamise eest vastutav isik Pariisi kongress.

Esiteks ja Venemaa jaoks selgelt ebasoodsas olukorras luuakse klausel, mille kohaselt tsaar ja sultan lepivad kokku, et nad ei sea Musta mere kallastele ühtegi mereväe arsenali. Tulevikus tähendaks see Venemaa Türgi aladele avaldatava ohu selget vähendamist.

Lisaks kaasnes Krimmi sõjaga a impeerium languses nagu osmanid ja lõpuks aastal 1871 Vene väed ning ühendatud sakslaste impeeriumi ambitsioonid lõppesid Pariisi lepingu korraldusega.

Krimmi sõda tähistas ka Austria impeeriumi allakäik, mis pärast sidemete katkemist Venemaaga jäeti haavatavaks ja lüüa 1866. aasta Austria-Preisi sõjas.

Eriti Venemaal mõned muudatused pärast lüüasaamist Krimmis. Esiteks oli see suur samm orjuse kaotamine, kuna Aleksander II võis märgata, kuidas Suurbritannia ja Prantsuse vabal armeel oli lahingukutse suurem kui pärisorjadel, märkas ta ka oma meeste tehnilist ja taktikalist alaväärsust ning alustas rea sõjalisi reforme, mis püüdsid Venemaad taas positsioneerida maailma tõeliselt austatud jõududest.

Lõpuks tähistas Krimmi sõda Euroliidu lõplikku lõppu Viini kongress, näidates iga võimu erihuve kui ohtu Napoleon.


Ole esimene kommentaar

Jäta oma kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Kohustuslikud väljad on tähistatud *

*

*