Hollandi ajalugu ja kultuur

Kõrgest keskajast alates on Madalmaade piirkond Holland See ei olnud mitte ainult ennast Euroopa ühe jõukama alana, vaid paradoksaalsel kombel ka ühe poliitiliselt ebastabiilsema piirkonnana. Mitmel korral ähvardasid Prantsusmaa kuningate ja Püha Rooma impeeriumi keisrite ambitsioonid liita selle piirkonnaga.

16. sajandil oli mängu võitnud keiserlik mõju; Holland oli osaliselt dünastiliste sidemete kaudu liidetud tohutu Habsburgide impeeriumiga. Habsburgide reegli vastu mässasid 1568 aastal Madalmaade suures osas protestantlikud põhjapoolsed provintsid, eesotsas William of Orange'i ja Nassauga.

Kuni 1648. aastani kestnud iseseisvusvõitluses kasvas märkimisväärselt ka Hollandi merevägi (seda nähtust ei ole ajaloolased piisavalt selgitanud), kuna paljud Hispaania ja Portugali valdused Uues maailmas ja Ida-Aasias konfiskeeriti.

Ka 17. sajand, nn kuldajastu, oli kunsti ja kultuuri õitsengu tunnistajaks, mis viis väikese, kuid jõuka riigi Euroopa kultuuri esiritta. 1689. aastal sai Inglise kuningaks ka oranž William III, kuigi ühendus lahutati tema surma korral 1702. aastal. 18. sajandi jooksul oli Hollandi võim languses ja see imendus Napoleoni impeeriumi 1810. aastal. korraks ühendati kogu Hollandi piirkond (1814–1830).

1848. aastal muudeti põhiseadust, jättes monarhile ainult piiratud volitused. Holland ei osalenud I maailmasõjas, kuid sai 1940. aastal toimunud natside sissetungi tõttu palju kannatada. Hollandi sõjajärgne diplomaatia on keskendunud Euroopa ühtsuse suurendamisele.

 Need jõupingutused tipnesid 1957. aastal, kui Hollandist sai üks kuuest Euroopa Ühenduse asutajaliikmest. 1991. aasta teisel poolel olid hollandlased EÜ eesistujariigiks ja vastutasid 1991. aasta detsembris Maastrichtis otsustava tippkohtumise korraldamise eest, mis loodi ELi majanduspoliitikasse ja rahapoliitikasse ning teistesse valdkondadesse integreerimise tuleviku üle otsustamiseks. .

Üldiselt on hollandlased entusiastlikud eurooplased ja nende huvid on seotud peamiselt Kariibi mere (Hollandi Antillid, Suriname) ja Ida-India koloniaalvaldustega.


Jäta oma kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Kohustuslikud väljad on tähistatud *

*

*

  1.   Daniela DIJO

    nina